reede, 26. november 2010

Rebasejaht...

Neli päeva tagasi ilmus mõisa hoovile rebane. Kahjuks sellega seoses jäin hiljaks ka küülikumammade talvekorterisse panekuga... Rebane jõudis  käia urus ja arvata võib, mis seal toimus. Küülikupojad (kes on juba pea 4 kuused noorloomad) jõudsin õnneks ennem eraldada turvalisse varjualusesse. Vaja oli ainult paar tundi ja oleks ka mammad saanud kindlasse kohta... Hetkel veel pole küll lootust päris kaotanud, sest targad räägivad, et rebane murrab looma ja siis tassib minema. Aga kuna ta peaks üle aia sellega hüppama, siis oleks kindlasti näha karvu ja verd lume peal. Aga lumi on täiesti puhas. Sulgesin ka igaks juhuks uru suudme võrguga, et kiskja rohkem ligi ei pääseks, juhuks kui seal keegi veel on elus, aga nii hirmunud, et ei julge välja tulla. Peale seda on see elajas siin jõlkunud ringi iga päev. Algul mõtlesin, et lihtsalt jultunud loom ja näljas, kuna läks nii külmaks. Esimesel päeval tungis ta lausa kõrvalhoonesse sisse. Kusjuures just see oli päev, millal meil toimus hoovi peal ja kõrvalhoones palju askeldamist ning inimesi oli ka rohkem kui üksainuke mina.
Eile õhtul Teebat söötma minnes avastasin, et tõbras oli maganud Teeba varjuall heinte sees. Õnneks Teebal kaugemal mäe peal 2 pooleli olevat väliboksi ka... Viisingi eile siis kaerad ja heina talle sinna, kuna ta ei olnud eriti vaimus sellest, et peab tulema kohta, kus on metslooma lõhnad.
Tänane hommik algas jälle rebase taga ajamisega Samurai poolt. Võtsin minagi kurika ja läksin järgi. Nüüd oli pilt selge... see loom on haige. Ta ei kartnud ei mind ega koera... 2-3m peale lasi täitsa. Aga päris lähedale ikka ei saanud. Mõni tund hiljem helistas naabrinaine Maie mulle ja ma läksin õue trepi peale telefoniga rääkima (kuna mõisas sees pole eriti levi) ja mis ma näen... Tropp magab mu auto nina ees. Lähen siis lähemale, aga see ei tee väljagi... ainult tõmbleb keras. Maie helistas lähimale jahimehele ning 15 mintsa hiljem oligi mees kohal. Rebane oli täitsa haige ilmselt, kuna ta vist ei saanud arugi kui mees ta kurikaga maha lõi. Helistasin ka igaks juhuks vetarstile, kes välistas marutaudi ning kuna loom kedagi inimest või koera rünnanud polnud, siis käskis lihtsalt laiba ära põletada. Metsloomadel pidi igasuguseid haiguseid olema.

Niisiis... Jänkude eest on kätte makstud... Silm silma, hammas hamba vastu!!!

Viimane hommikusöök... :(

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar