reede, 17. september 2010

"Karda oma unistusi, sest need võivad täituda!"

... ja siin ta siis lõpuks ongi... minu OMA HOBU... Ma olen teda juba 20 aastat oodanud. Kui ma väike olin siis ma mangusin ikka ja jälle emalt, et palun osta mulle hobune, olgu või tibatilluke, aga peaasi et elus...
TEEBA

...Ja nüüd mul siis ongi päris oma elus tibatillukene hobune:) Transport sujus väga hästi. Mõisas treikust maha tulles pilgutas Teeba oma suuri silmi, et ahah, siin ma siin nüüd olen ja hakkas maast kohe mahlast rohtu sööma. Panin ta esialgu varju alla kinni. Paari tunni pärast käisime jalutasime aia läbi ning tutvusime küülikutega. Teeba võttis kõike sügava rahuga. Silm säras vaid peas uudishimust. Enne pimeda tulekut sai ta veel ka omapäi koplis ringi jalutada. Ööseks panin ta varju alla uuesti kinni, kuniks ta ära harjub oma uue koduga.
Täna küsiti mu käest, et kas mul on närv sees ka, et hobune tuleb. Hakkasin mõtlema, et miks peaks olema??? Olen ju seda tööd teinud juba 15 aastat, just nimelt hobuseid kasvatanud, söötnud, hoolitsenud nende eest nii heas kui halvas. Olen töödanud aastate jooksul sadade hobustega. Miks peaks nüüd SELLE ÜHE hobuse tulek teistmoodi olema? Aga pean endale ausaks jääma ja tunnistama, et kummalisel kombel on küll tunne teistsugune. See hobu on ju MINU ja hea õnne korral elab ta paarkümmend aastat minuga. Mitte ei ole üks kümnetest hobustest, kes tuleb ja läheb millal iganes omanik heaks arvab. See väike hall hobune on minu oma ja mitte keegi ei saa teda minult ära võtta. 

Selle hobuse saamist toetas Heifer projekt. Loe lisa teistest projekti hobustest http://koduhobu.blogspot.com/
Kogu info Heifer programmi kohta http://www.heifer.ee/

Sulust võib saada keraamikaküla

Jaana töö - The Garbige Troll
...“Te elate selles keskkonnas ja olete sellega
harjunud, aga hoidke oma maad sellisena,
nagu see praegu on, et maaelu ei kisuks
liiga moodsaks. Eesti meenutab mulle
pisut Prantsusmaad – siin on palju lehtpuid
ja kiviaedu, samuti olete säilitanud nii palju
vanu maju. On tore, et Eestimaa pole veel
“liiga valmis”. “ toonitas Jaana Hietala...

Loe tervet artiklit  siit
Reet Saare artikkel Märjamaa valla lehes 15.september 2010

reede, 10. september 2010

Esimene ahjutäis valmis

Irene oma kunstitööga

Ja siin need siis nüüd ongi. Superilusad asjad tulid välja. Põletusmeister Juss oli ka megarahul. Soomlaste punt, kes olid taaskord meil keraamikat tegemas jäid ka rahule. Ka mina sain oma kaks tassi kätte. Uskumatu, et nii ilusad tulid välja. Ahjuomanik oli ka õnnelik... KUI VÄHE ON IKKA ÕNNEKS VAJA!?! Meil oli sel õhtul siin kari õnnelikke ;)
Mõõtmine ja hinna määramine - Tõnu ja Juss